Biokomponendi lisamine kütustele muutub paindlikumaks

Valitsus kinnitas täna vedelkütuse seaduse eelnõu, mis muudab järgmise aasta kevadest bensiini ja diislikütusesse biokomponendi lisamise tanklatele paindlikumaks. „Transport on energeetika kõrval suurim kasvuhoonegaaside õhku paiskaja. Aga...

Biokomponendi lisamine kütustele muutub paindlikumaks
Valitsus kinnitas täna vedelkütuse seaduse eelnõu, mis muudab järgmise aasta kevadest bensiini ja diislikütusesse biokomponendi lisamise tanklatele paindlikumaks. „Transport on energeetika kõrval suurim kasvuhoonegaaside õhku paiskaja. Aga tuleb tagada, et transpordisektor saaks oma heitmeid vähendada võimalikult paindlikult, kasutades laia valikut madala kasvuhoonegaasiga kütuseid,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Eelnõuga saab 2020. aasta kevadest panustada puhtamasse transpordisektorisse nii traditsiooniliste vedelate biokomponentide, kodumaise biometaani kui ka taastuvast energiaallikast toodetud elektriga. Iga kütusemüüja saab täita puhtama kütuse kohustust kogu oma tooteportfelli üleselt, otsustades seejuures ise, millises tasakaalus erinevaid keskkonnasõbralikke kütuseid klientidele müüakse. Ühtlasi võib tarnija kohustust täita järgmisel aastal poolaastapõhiselt ja aastast 2021 aasta põhiselt. „Tänu kodumaisetest jäätmetest ja jääkidest toodetud biometaani tootmise ja transpordis tarbimise kasvule on Eestil võimalik täita Euroopa Liidu eest võetud biokomponendi kohustust alates 2022. aastast suuresti kodumaise kütusega. Selliselt seome end rohkem lahti imporditavast kaubast, sealjuures panustades puhtamasse keskkonda,“ lisas Aas. „Lisaks loob kodumaise kütuse tootmine tööd eelkõige maapiirkondades.“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas eelnõu koostöös Eesti vedelkütuse tarnijaid koondava MTÜ-ga Eesti Õliühing. Eelnõu on plaanitud jõustuma tuleva aasta 1. märtsil. Ülevaade biokomponendi taustast: www.mkm.ee/biokutused
EST