Ratas: liikmesriigid mõistavad ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust ja vajadust see koos saavutada

Brüssel, 13. detsember 2019 – Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid arutasid eilsel ülemkogu kohtumisel kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist ELis aastaks 2050 ning väljendasid valmisolekut sellele pühenduda. See tähendaks, et ELis ei paisata...

Ratas: liikmesriigid mõistavad ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust ja vajadust see koos saavutada
Brüssel, 13. detsember 2019 – Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid arutasid eilsel ülemkogu kohtumisel kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist ELis aastaks 2050 ning väljendasid valmisolekut sellele pühenduda. See tähendaks, et ELis ei paisata õhku rohkem kasvuhoonegaase kui seotakse. Vaid üks liikmesriik vajab rohkem aega, et eesmärgiga liituda ning seetõttu naaseb ülemkogu teema juurde tagasi järgmise aasta juunis. Eestile on ELi kliimaneutraalsuse eesmärk oluline ja valitsus on selle heaks kiitnud. Peaminister Jüri Ratase sõnul mõistavad liikmesriigid kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust ning vajadust see koos saavutada. „Selge on see, et me ei saa seada lihtsalt eesmärke, vaid peame ka teadma, kuidas ja mida me teeme päriselt kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. Samuti on riikidel erinevad stardipositsioonid, kuid eesmärk, mille nimel pingutame, on ühine. Üleminek peab olema õiglane ja võtma arvesse neid eripärasid. Igal riigil tuleb ise otsustada, kuidas eesmärgini jõuda ja milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada, tagades samal ajal muidugi ka energiajulgeoleku,” lausus Ratas. Ülemkogu pidas oluliseks, et kliimaneutraalsuseni jõudmist toetab raamistik, mis võtab arvesse liikmesriikide praegust olukorda ning aitab tagada kulutõhusa, õiglase ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku uuele majandusmudelile. Ratase sõnul eeldavad need sammud suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. „Järgmine pikaajaline eelarve peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning seetõttu on oluline, et selle üldmaht võrreldes praeguse perioodiga ei väheneks,“ sõnas Ratas. Peaminister pidas tähtsaks Euroopa Komisjoni peatselt avaldatavat õiglase ülemineku mehhanismi ettepanekut, millest peab kujunema tugi ka Eesti põlevkivisektorile. Euroopa Investeerimispank on lubanud toetada ajavahemikus 2021–2030 ühe triljoni euro ulatuses investeeringute tegemist kliimameetmetesse ja keskkonnakestlikkusse. Riigijuhid käsitlesid ELi tulevast pikaajalist eelarvet ning pidasid oluliseks jätkata aktiivselt läbirääkimisi, mille juhtimisega jätkab uus eesistuja Charles Michel. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel andsid riigijuhtidele ülevaate 9. detsembril Pariisis toimunud Normandia tippkohtumisest. Kuna Venemaa Minski kokkuleppeid ei täida, otsustas ülemkogu pikendada piiravaid meetmeid Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks. ELi riikide liidrid arutasid ka ELi ja Aafrika koostööd ning plaanivad järgmise aasta juunis strateegilist arutelu ühenduse ja Aafrika suhete ning Aafrika Liiduga järgmise tippkohtumise üle. Ülemkogu väljendas toetust reeglitel põhinevale maailmakorrale ning muret seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidlustelahendamise mehhanismi peatumisega. Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157712170051892
EST