Teadusnõukoda andis eriolukorra valitsuskomisjonile oma soovitused COVID-19 tõkestamiseks

Tallinn, Stenbocki maja, 24. märts 2020 – COVID-19 tõrje teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks. Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“ Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu. „Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“ „Selles tervishoiukriisis on äärmiselt oluline iga inimese enda panus viiruse leviku tõkestamisel,“ ütles Irja Lutsar. „Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool kodu kellegagi lävida. Järgida tuleb rangeid isolatsioonireegleid ning püsida siseruumides 14 päeva. Haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst. Ainult nii suudame me viiruse levikut vaos hoida.“ Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed. Teadlased andsid ka ülevaate, mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks. Samuti sai erikomisjon ülevaate teistes riikides kasutatavatest ravivõimalustest. COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Teadusnõukoja tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo. Kõik uudised Keel EST

Teadusnõukoda andis eriolukorra valitsuskomisjonile oma soovitused COVID-19 tõkestamiseks
Tallinn, Stenbocki maja, 24. märts 2020 – COVID-19 tõrje teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks. Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“ Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu. „Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“ „Selles tervishoiukriisis on äärmiselt oluline iga inimese enda panus viiruse leviku tõkestamisel,“ ütles Irja Lutsar. „Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool kodu kellegagi lävida. Järgida tuleb rangeid isolatsioonireegleid ning püsida siseruumides 14 päeva. Haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst. Ainult nii suudame me viiruse levikut vaos hoida.“ Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed. Teadlased andsid ka ülevaate, mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks. Samuti sai erikomisjon ülevaate teistes riikides kasutatavatest ravivõimalustest. COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Teadusnõukoja tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo. Kõik uudised Keel EST